Kas ma peaksin olema vegan? Tõenäoliselt nii mõnigi inimene on endalt seda juba küsinud. Mõnel harval juhul leidub ka inimene kes vastab endale jaatavalt ja muudab enda toitumisharjumusi. Valdaval enamusel inimestest aga ei tõstatugi selline küsimus või leiavad nad enda jaoks mingi piisava seletuse, miks loomne toitumine on õigustatud; või miks taimne toitumine on liiga ekstreemne. Selle artikliga tahan panna lugejat endalt seda sama küsimust küsima, olgu see siis mõnele esimest korda või mõnele taaskordselt.
Alustuseks pean aga osutama ühele tähtsale eristusele, milles tihtipeale eksitakse. Eesti keeli taimetoitlus (ingl k. vegetarianism) tähendab ainult liha ja vahel ka kala vältimist. Seevastu veganlus või täistaimetoitlus (ingl k. veganism) on toitumisviis, mille kohaselt välditakse oma menüüs kõiki loomse päritoluga tooteid. See tähendab, et välditakse liha ja kala, aga lisaks ka muna- ning piimatooted. Selles artiklis kõnelen eeskätt just viimasest, ehk veganlusest.
Vegan toitumise võimalikkusest
Arvan, et vastata küsimusele ”kas ma peaksin olema vegan?”, tuleks esmalt mõista seda miks inimene toitub ja kuidas tal on võimalik toituda. Sest ilmselgelt ei arvaks meist keegi, et inimesed peaksid olema veganid kui selline toitumine ei rahuldaks seda eesmärki või vajadust milleks inimene toitub. Toitumise põhjuseks on loomulikult enese säilitamise vajadus. Seega jääb veel küsimus, kas vegan toitumine suudab seda vajadust rahuldada? Maailmas on teadupärast eluaegseid veganeid kes elavad tervet ja täisväärtuslikku elu. Samuti on palju inimesi, kes mingil hetkel on otsustanud veganiks hakata ja elanud seejärel tervelt ja õnnelikult. Seega jah, vegan on võimalik olla ja veganiks on võimalik hakata. Taimne toitumine ei tähenda ka kindlasti mitte seda, et inimene peab olema näljas, toitainete puuduses, õnnetu või jõuetu. Selle kinnituseks on maailmas ka edukaid sportlasi kes toituvad täiesti taimselt, näiteks Vormel-1 seitsmekordne maailmameister Lewis Hamilton. Ka meie oma Eesti ultrasportlane Rait Ratasepp katab oma toidulaua täiesti taimselt ja saavutab seejuures uskumatuid ja ekstreemseid tulemusi. Hästi valmistatud vegan toit ei pea seejuures ka maitselt alla jääma. Tänapäeval on tohutult infot selle kohta kuidas loomseid tooteid oma toidumenüüs ja retseptides taimsete vastu vahetada kaotamata toidu tekstuuri, maitset ja eripära või luues täiesti uudseid maitseelamusi.¹
Mõningate hinnangute alusel on maailmas ligikaudu 80 miljonit veganit ehk 1% kogu maailma populatsioonist. See number on aga hiljuti jõudsas kasvutrendis olnud ja eeldatavasti on veganeid maailmas lähitulevikus veelgi rohkem. Selle grupi inimeste seas pole ka mingeid teadaolevaid spetsiifilisi vaevusi või tervisehädasid, mis tuleneksid otseselt taimsest toitumisest ja oleksid vältimatud. Veganina on võimalik saada kätte kõik vajalikud toitained ja vitamiinid. Näiteks ka Inglismaa riiklik tervishoiuteenistus (National Health Service) ütleb, et hoolikalt koostatud menüü puhul on võimalik veganina kõik vajalikud toitained kätte saada.² Loomulikult tuleks igal algajal hoolikalt jälgida enda toitumist, pidada nõu arstiga ja vajadusel võtta vitamiinilisandeid (see kehtib muuseas ka omnivooridele).
Eetilisus ja hoolivus
Selge, aga miks siis ikkagi peaksin ma vegan olema? See, et miski on puhtalt võimalik ei tähenda, et see on iseenesest mõistlik või parim valik. Siinkohal on tõepoolest ainult üks peamine põhjus, miks olla vegan ja mitte omnivoor–nimelt eetika. Lühidalt tähendab eetiline olla seda, et hoolitakse oma ligimeste kannatustest ja tahtest. Näiteks ei ole eetiline inimene see, kes valetab, petab või tapab, sest seesugune käitumine ei oleks hooliv teiste kannatustest ja oleks nende tahte vastane. Samasugust eetilist hoiakut tuleks aga võtta mitte üksnes teiste inimeste vaid ka loomade suhtes. Seda seetõttu, et ka loomad on võimelised kannatama ja omavad iseseisvat tahet. Ka teadus kinnitab, et kõik loomaliigid omavad kognitsiooni ehk teadvust enesest ja maailmast enda ümber.³ Veelgi enam, suurem osa loomi on tõenäoliselt sarnaselt inimesele väga sügava sisemise eluga ja on seetõttu kahtlemata ainulaadsed ning indiviidid. Mõtle kasvõi koertele või kassidele, nad on tihti erisuguste iseloomude, harjumuste, eelistustega jne. Sellised omadused pole mõistagi ainuüksi nendel loomadel keda inimene on otsustanud kodustada lemmikloomana.
Aga mis takistab olemast omnivooril eetiline? See, kuidas loomne toode toidulauale satub tähendab alati, et sellel teekonnal on loom pidanud kannatama või on tehtud talle midagi tahtevastast. Tavaliselt tähendab see seda, et loom vangistatakse, nuumatakse ja teda kasutatakse ära erinevate saaduste saamiseks seni kuni tema ”ressursid” on ammendunud või kuni ta on piisavalt küps. Seejärel enamus loomi tapetakse, lõigutakse, pakendatakse ja viiakse toiduletti. Kui nüüd võtta eelduseks, et me teeme seda kõike olenditega, kellest igaüks on tegelikkuses ainulaadne indiviid, kes ei soovi olla vangistuses, kannatada ega saada pelgalt ressursiks inimestele kes temast muulmoel ei hooli, siis vähemalt minul on raske nimetada sellist käitumist vähimalgi moel eetiliseks.
Aga kas inimene pole mitte aegade algusest omnivoor ja kütt? Jah, aga me ei ela enam ammu aegade alguses. Inimene ei pea enam ellujäämise nimel küttima, nagu teised kiskjad looduses. Nüüdisajal on võimalik ja lihtne taimselt toituda. Me ei saa õigustada enda toitumisharjumust seeläbi, et me niiviisi alati oleme talitanud, sest olud on muutunud. Mis kunagi võis olla hädavajalik ellujäämise nimel on praeguseks lihtsalt moderniseeritud, tööstuslik, süsteemne tapamasin. Tee mis sa suudad nende vangistatud loomade heaks; anna neile parem toit, varjualune, piiritu heinamaa, või mis iganes muu hüve, et nende elu parandada, aga sa ei saa üle ega ümber asjaolust, et selle looma elu saab inimtarbeks ilmaasjata raisatud, sama kehtib ka kütitud loomade kohta. Ei saa olla ühegi loomaliigi suhtes vääriline ega eetiline teda kasutada või karjatada kui ressurssi inimese tarbeks. Sest nii nagu meie ei tahaks, et mõni intergalaktiline tehnoloogiliselt üliarenenud tulnukliik tuleks maale ja leiaks, et inimesed on tore snäkk keda võiks hakata puuris pidama, aretama ja tarbima või lihtsalt ”vabas looduses küttima”—nii ei taha ega vääri ka ükski teine tundeline elusolend, et inimesed teeksid sarnaseid asju nendega.
Keskonnamõjud
Lisaks loomade heaoluga arvestamisele on taimne toitumine ka parim asi mida igaüks meist saab teha, et vähendada enda ökoloogilist jalajälge, aidates sellega kaasa nii loomse kui ka taimse liigirikkuse taastumisele. Näiteks on farmiloomade pidamine väga ressursi kulukas nii vee kui ka maa-ala osas, sest loomad tarbivad oma elu jooksul palju rohkem toitaineid võrreldes sellega, mis on loomast endast saadav toiteväärtus. Sama või isegi parema toiteväärtusega taimse toidu tootmine nõuab oluliselt vähem vett ja maa-ala ning säästab palju looduslikke ressursse. Mõtelge nüüd korra pingsalt. Kust saab karjaloom endale toitained? Eks ikka peamiselt taimedest mida me kasvatame ja talle ette söödame. Ja mis sellest edasi saab? Suur osa sellest kulub looma elu jooksul tema kehas energiana kehaliste funktsioonide ülalpidamisele, soojuse tekitamisele, südame tuksetele, aju impulssidele, lihaste liikumapanemiseks jne. Tihtipeale me ka lõpuks ei tarbi kõiki looma kehaosi, mis jällegi tähendab ressursside raiskamist. Kes teist on näiteks söönud veise silmamuna, aju, südant, luuüdi või soolestikku? Seetõttu pole ka põhjust imestada, et teaduslikud uuringud on leidnud, et kui kõik inimesed toituksid ainult taimedest, siis väheneks põllumajanduseks vajaminev maa-ala kuni 75%.⁴ See aga avaks uusi võimalusi selle tohutu maa paremaks kasutamiseks, näiteks liigirikkuse, naturaalse taimestiku ja loomastiku säilitamiseks. See oleks ka parim asi mida teha kliimamuutuste vältimiseks ja inimtekkelise saaste vähendamiseks sest naturaalne taimestik neelab süsihappegaasi. Loomulikult väheneks ka intensiivse põllumajandusega kaasnevate heitgaaside arv.
Terveys
Veganiks hakkamine on vaieldamatult parim asi mida iga inimene saab teha, et anda suurim võimalik panus nii loomade heaolu parandamisse kui ka meie planeedi liigirikkuse ja looduskeskkonna säilimisse. Ja mis veelgi parem, sa ei kaota sellega mitte midagi! Veganiks hakkamine on tihtipeale ka parim asi mida sa saad teha oma enda tervise heaks. Tervislikult ja mitmekülgselt toituvatel veganitel on väiksem krooniliste haiguste risk, sealhulgas südamehaigused, diabeet ja teatud vähivormid. Kuna veganid tarbivad tavaliselt rohkem kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante ning vähem küllastunud rasvu ja kolesterooli, siis aitab see säilitada ka tervislikku kehakaalu, parandada seedimist ja tervendada nahka. Samuti on leitud, et veganitel on madalam vererõhk ja parem veresuhkur.⁵
Kokkuvõtte
Kokkuvõtvalt, veganiks olemine tähendab hoolimist selle vastu milliseid tagajärgi meie toitumisharjumused ja elustiil endaga kaasa toovad. Kui on võimalik elada nii, et me ei kahjusta sellega loodust ja loomi ja säilitame enda elujõu ja tervise, siis miks ei peaks me seda tegema? Minu arvates on traagiline, et selline ellusuhtumine pole veel iseenesest mõistetav ja et see tekitab laiemale ühiskonnale pigem küsimusi ja kulmukergitamist, mitte mõistmist ja toetust. Aga eks sarnaseid situatsioone on küllaldaselt ka varasemast inimkonna ajaloost. Näiteks peeti veel mõned sajandid tagasi orjapidamist täiesti iseenesestmõistetavaks nähtuseks ja ka naised said meestega võrdsed õigused alles hiljuti. Loomaõiguste juurutamise nimel on vaja samuti näha palju vaeva ja lootma ei saa jääda ainult teistele, sest igaühel meist on roll määramaks seda milliseks kujuneb meie tulevik.
- 13 vegan substitutes for baking and cooking that make going vegan simple (veganfoodandliving.com)
- The vegan diet – NHS (www.nhs.uk)
- Yes, Animals Think And Feel. Here’s How We Know (nationalgeographic.com)
- If the world adopted a plant-based diet, we would reduce global agricultural land use from 4 to 1 billion hectares – Our World in Data
- Health Benefits of a Vegan Diet (healthline.com)